Spordiklubi BC Roman põhikiri
I ÜLDSÄTTED
1. Spordiklubi BC Roman (edaspidi klubi) on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud spordi harrastamisele ja oma liikmete vaba aja sportlikuks veetmiseks tingimuste loomisele.
2. Klubi ühendab spordi vastu huvi tundvaid ning korvpalliga, võrkpalliga, jalgpalliga, kergejõustikuga, ujumisega, lauatennisega, jalgrattasõiduga ja pokkeriga tegelevaid või nende spordialade arendamisest ning toetamisest huvitatud füüsilisi ja juriidilisi isikuid.
3. Klubi juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest, spordiseadusest ja teistest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, Euroopa Spordi Hartast, Eesti Spordi Hartast, spordieetika koodeksist ning nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest.
4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole klubi eesmärk ega põhitegevus. Klubi tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, tulu liikmete vahel ei jaotata.
5. Klubi on eraõiguslik juriidiline isik. Oma õiguste teostamiseks on klubil õigus pöörduda riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse ja kohtute poole.
6. Klubil on oma sümboolika ning selle valdamise, kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
7. Klubi on asutatud 20. novembril 2009. aastal Loosul. Klubi asukoht on Võru vald.
II KLUBI EESMÄRGID JA TEGEVUS
8. Klubi eesmärkideks on klubi liikmete ühistest huvidest lähtudes sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine, korvpalli, võrkpalli, jalgpalli, kergejõustiku, ujumise, lauatennise, jalgrattasõidu, pokkeri viljelemine ja arendamine tervisespordi vormidest kuni võistlusspordini ning oma liikmete ühiskondliku ja kehalise aktiivsuse tõstmine.
9. Eesmärkide täitmiseks klubi:
1) koondab ja ühendab spordist huvitatud isikuid;
2) propageerib spordiga tegelemist, aidates võimaluse piires kaasa noorte ja laste vabaaja sisustamisel sportlike harjumuste ning eluviiside viljelemisel;
3) arendab aktiivselt seltskondlikku tegevust klubi raames ning ka väljaspool klubi oma tegevus- ja spordialade toetamiseks;
4) korraldab oma liikmetele sportlikku tegevust, organiseerib võistlusi ja üritusi teiste klubidega, osavõtte võistlustest, koostab klubisiseseid edetabeleid;
5) arendab koostööd teiste klubide, seltside ja liitudega, kohalike omavalitsustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii kodu- kui ka välismaal harrastavate spordialade edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;
6) autasustab sportlasi, treenereid, aktiviste, oma klubi liikmeid ja toetajaid;
7) viib spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid klubi kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab ennustusvõistlusi ning sõlmib sponsor- ja reklaamilepinguid;
8) tagab liikmetele, kellele on klubi poolt antud kohustused või ülesanded, samuti huvitatud liikmetele, võimalused koolitustel osalemiseks ja enesetäiendamiseks;
9) korraldab majandustegevust, mis on vajalik klubi põhikirjalike eesmärkide tagamiseks ja mis ei ole vastuolus seadusandlusega.
III KLUBI LIIKMED
10. Klubi liikmed jagunevad tegevliikmeteks (sh noorliikmed), toetajaliikmeteks ja auliikmeteks.
11. Klubi tegevliikmeks võib olla füüsiline isik alates 18. eluaastast ja noorliikmeks 6. eluaastast (lapsevanema või hooldaja nõusolekul), kes tunnistab ja täidab käesolevat põhikirja, osaleb aktiivselt klubi tegevuses ning tasub ühekordselt sisseastumismaksu ja regulaarselt liikmemaksu.
12. Klubi toetajaliikmeks võib olla juriidiline isik, kes oma tegevusega aitab kaasa klubi eesmärkide elluviimisele ja osaleb oma esindajate kaudu aktiivselt klubi tegevuses ning tasub ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu.
13. Klubi auliikmeks võib olla füüsiline isik, kellel on klubi ees väljapaistvad teened.
14. Klubi liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta üldkoosolek teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast.
15. Ühekordse sisseastumismaksu ja igaaastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja kinnitab üldkoosolek.
16. Klubi liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel klubist välja astuda.
17. Liikme võib klubist välja arvata üldkoosoleku otsusega, kui ta ei täida klubi põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt klubi moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata klubi valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte ja otsuseid. Klubist välja arvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.
18. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja liikmemakse ei tagastata. Isikul, kelle liikmelisus klubis on lõppenud ei ole õigusi klubi varale.
19. Klubi liikmetel on õigus:
1) osaleda klubi kõigil võistlustel, üritustel ning tegevustes;
2) kasutada klubi poolt loodud sportimistingimusi vastavalt klubis kehtestatud korrale;
3) osaleda hääleõiguslikuna üldkoosolekutel ning valida ja olla valitud teistesse valitavatesse organitesse, esindada klubi selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ja üritustel;
4) esitada arupärimisi ja ettepanekuid klubi valitavate organite tegevuse kohta ning saada klubi tegevusest teda huvitavat informatsiooni;
5) kasutada vastavalt kehtestatud korrale klubi sümboolikat;
6) klubist välja astuda.
20. Klubi liikmed on kohustatud:
1) järgima klubi põhikirja ning täitma klubi juht- ja kontrollorganite otsuseid;
2) võtma aktiivselt osa klubi tegevusest;
3) osalema üldkoosolekute ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;
4) tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemakse;
5) kasutama heaperemehelikult ja säästlikult klubi vara;
6) hoidma ja kaitsma klubi head nime, seisma klubi eesmärkide ja põhimõtete eest.
21. Teisi kohustusi liikmetele saab kehtestada klubi üldkoosolek ja klubi juhatus omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusoleku.
IV KLUBI JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE
22. Klubi kõrgemaks organiks on klubi liikmete üldkoosolek. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul.
Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad klubi huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 4 klubi liikmete poolt.
Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 7 päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.
23. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid klubi juhtimise küsimustes, mis ei ole antud käesoleva põhikirjaga juhatuse pädevusse.
Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) põhikirja muutmine ja klubi eesmärgi muutmine;
2) klubi lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
3) liikmete vastuvõtmine ja liikmeskonnast väljaarvamise otsustamine;
4) klubi sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra ning tasumise tähtaja kehtestamine;
5) majandusaasta aruande kinnitamine;
6) aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
7) klubi presidendi, asepresidendi ja teiste juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu kinnitamine;
8) klubi presidendi, asepresidendi ja teiste juhatuse liikmete valimine, klubi revidendi (revisjonikomisjoni) määramine;
9) juhatuse või revidendi (revisjonikomisjoni liikmega) tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes klubi esindaja määramine;
10) klubi kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormalise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine.
24. Üldkoosolekut juhatab klubi president, tema puudumisel asepresident või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastuvõetud reglemendi järgi.
Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga. Kui ka üks üldkoosolekul osalev klubi liige nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase hääletamise teel. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
25. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki klubi põhikirjast tulenevaid nõudeid ja selles osaleb või on esindatud üle poole klubi liikmetest.
Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus vähemalt ühe kuu jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget.
Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik klubi liikmed. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks. tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud klubi kõik liikmed.
Üldkoosolekul võib hääletada klubi liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine klubi liige.
26. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud klubi liikmetest või nende esindajatest.
Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel korraldatakse kordusvalimised.
Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik klubi liikmed.
Igal klubi liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui klubi otsustab temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
Üldkoosoleku poolt klubi liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
Klubi liige, kes on ka juhatuse liige või revident (revisjonikomisjoni liige), ei või hääletada klubi poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Neid hääli ei arvestata esindatuse määramisel.
27. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta, kui sellel osaleb või on esindatud üle 2/3 klubi liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
Klubi tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 klubi liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
28. Klubil on juhatus, mis seda juhib ja esindab.
Klubi juhatuse liikmete alammäär on 3 ja ülemmäär 7. Juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu otsustab üldkoosolek.
29. Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv. Kui kaks või enam kandidaati koguvad võrdse arvu hääli, korraldatakse nende vahel vajadusel kordusvalimised.
30. Juhatuse üheks liikmeks on president, kes korraldab juhatuse tegevust. President valitakse teistest juhatuse liikmetest eraldi. Presidendi valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud klubi liikmetest või nende esindajatest. Kui kaks või enam kandidaati koguvad võrdse arvu hääli, korraldatakse nende vahel kordusvalimised. Kui president jääb valimata põhjusel, et ta ei saanud üle poole üldkoosolekul osalenud klubi liikmete või nende esindajate häältest, esitatakse uued kandidaadid.
31. Juhatuse üheks liikmeks on ka asepresident, kes täidab presidendi kohuseid presidendi äraolekul. Asepresidendi valimise kord on analoogiline presidendi valimise korraga.
32. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada klubi kõikides õigustoimingutes.
33. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral klubi tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku kirjaliku avalduse alusel.
Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise korra alusel.
Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.
34. Juhatus peab andma klubi liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande.
Juhatus peab klubi liikmete arvestust.
35. Juhatus võtab vastu otsuseid klubi juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuulub:
1) klubi üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;
2) juhatuse liikmete määramine üldkoosolekul kinnitatud ametikohtadele;
3) klubi tegevuskavade ja eelarve koostamine, esitamine üldkoosolekule;
4) lepingute sõlmimine.
36. Juhatuse koosolekud kutsub kokku president vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord poolaastas.
Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus. Juhatuse liige ei või osaleda hääletuses, kus otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist klubi poolt. Koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
37. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande teostamiseks määrab üldkoosolek revidendi (revisjonikomisjoni). Järelevalve teostaja määratakse üldkoosoleku otsuses näidatud volituste ajaks põhikirja punktis 29 sätestatud korra alusel. Järelevalvet teostav isik ei tohi olla klubi juhatuse liige.
Revident (revisjonikomisjon) koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule.
V KLUBI VARA JA ARUANDLUS
38. Klubi vara moodustub:
I) sisseastumis- ja liikmemaksudest;
2) füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
3) toetustest kohaliku omavalitsuse eelarvest;
4) riiklikest toetustest, spordiliitude toetustest;
5) võistluste ja ürituste korraldamisest laekunud tuludest;
6) sponsor- ja reklaamlepingutest;
7) muudest laekumistest.
39. Klubi majandusaasta algab 01. septembril ja lõpeb 31. augustil.
Juhatus korraldab klubi raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
VI KLUBI LÕPETAMINE
40. Klubi tegevus lõpetatakse:
1) üldkoosoleku otsuse alusel, kui klubi tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on klubi liikmete põhikirja punktis 22 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul osaleb või on esindatud üle 2/3 klubi liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest;
2) pankrotimenetluse alustamisel klubi vastu. Klubi juhatus esitab pankrotiavalduse, kui selgub, et klubil on vähem vara kui võetud kohustusi;
3) klubi liikmete arvu vähenemisel alla kahe. Klubi juhatus esitab klubi lõpetamise avalduse kolme kuu jooksul alates liikmete arvu vähenemisest alla kahe;
4) üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud juhatuse ja revidendi (revisjonikomisjoni liikmeid);
5) sundlõpetamise korral kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel.
41. Klubi lõpetamisel toimub selle likvideerimine.
Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.
42. Likvideerijad lõpetavad klubi tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud klubi likvideerimiseks. Kui likvideeritava klubi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
43. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikute vahel. Vara ei või õigustatud isikute vahel välja jagada enne kuue kuu möödumist viimase likvideerimisteate avaldamisest. Kui vara ei saa jaotada, läheb vara üle riigile.
44. Klubi lõppemisel kustutatakse klubi registrist klubi (likvideerijate) avalduse põhjal. Likvideerijad annavad klubi dokumendid hoiule ühele likvideerijale või arhiivile.
VII ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
45. Klubi (ühendatav klubi) võib ühineda teise klubiga (ühendav klubi) üldkoosoleku otsuse alusel, kui klubi ühinemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on klubi liikmetele põhikirja punktis 22 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul osaleb või on esindatud üle 2/3 klubi liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekulosalenud liikmetest või nende esindajatest.
Ühendatav klubi loetakse lõppenuks.
Klubi võib ühineda teise klubiga ka selliselt, et asutavad uue klubi. Ühinevad klubid loetakse sel juhul lõppenuks.
Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.
Klubi võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva klubiga.
46. Klubi võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel, kui klubi jagunemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on klubi liikmetele põhikirja punktis 22 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul osaleb või on esindatud üle 2/3 klubi liikmetest ja selle poolt hääletab 2/3 koosolekulosalenud liikmetest või nende esindajatest.
Jaotumisel annab jagunev klubi oma vara üle omandavatele klubidele. Jaotumisel loetakse jagunev klubi lõppenuks.
Eraldumisel annab jagunev klubi osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale klubile.
Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta.
Klubi saab jaguneda ainult mittetulundusühingutena tegutsevateks klubideks ning osaleda ainult mittetulundusühinguna tegutseva klubi jagunemisel.
Põhikiri on vastu võetud klubi üldkoosolekul
03. märtsil 2010 Võru vallas
Roman Jürisaar
Spordiklubi BC Roman juhatuse esimees